5*Nature õppereis Itaaliasse Biella ja Canavese piirkonda

Rahvusvahelise koostööprojekti 5*Nature õppereisi Biella ja Canavese piirkondadesse aruanne

17.-21.06.2018

Õppereisil osalesid Enda Pärisma Pakri Saarte Arenduse SA, Liivi Ermas Nõmmiku Talu Meierei, Kaido Kasemets Wassalemma Pruulikoda, Urmas Veersalu Viiskanda OÜ, Eliko Kõiv Ellamaa Loodusselts ja Ede Teinbas, LHKK.

17.06.2018

Esimeseks külastatavaks objektiks oli kitsefarm ja restoran Cà d’Andrei. Farm on saanud hoone laiendamiseks LEADER toetust. Farmis on 48 kitse, kes annavad päevas kokku  110 l piima. Piima ja piimatoodete turustamiseks on loodud kohalike mahetootjate võrgustik, milles on 14 liiget. Toodete müümiseks on võrgustikul poed Torinos, Milanos ja Biellas. Farmis on külastajatele avatud kodune, kuid imekauni vaatega restoran. Pakutu kaheksakäiguline õhtusöök, millest enamus (ka magustoit) oli tehtud kas kitselihast või kitsepiimast.

18.06.2018

Õppereisi teine päev algas Canavese tegevusgrupi tutvustusega. LAG Canavese on registreerutud kui ettevõte. 87 % omanikud on omavalitsused ja 13 % eraettevõtjad. Piirkond 1120 km2 on mägine ala, kus on ka rahvuspark ja kaks UNESCO maailmapärandi objekti. Regiooni jaoks on turism väga oluline. KTG eelarve 4 532 480 EUR, koos kaasrahastusega prognoositakse selle perioodi investeeringuks piirkonda 6,5 miljonit eurot. Kolm meedet: turism, kultuur, ühisturundus.

Päev jätkus tegevusgrupi esindajatele töökoosolekuga, ettevõtjatele talude külastustega. Muide, piirkonna linnakestes oli tänavatel näha päris mitmeid joogi- ja toiduautomaadid, näiteks ka kohalikul väikesel meiereil on oma 24/7 töötav piima-, juustu- ja jogurtiautomaat.

Azienda Agricola Il Molino di Pero’o – kasvatavad iidseid maisisorte, millest  teevad maisijahu ja galette. Maisijahust saab valmistada kõrge valgusisaldusega polentat, millel on omane intensiivne maitse. Toodete tegemiseks kasutavad ka riisi ja erinevaid iidseid nisusorte ning speltanisu. Jahu tegemine käib üsna lihtsas veskis, mis tagab suurema hulga kiudaineid ja need on paremini seeditavad. Toodeteks makaronid, küpsised, galetid. Müük toimub kohapeal.

Azienda Agricola “La Bedina” – köögiviljakasvatus ja restoran. Vihmavesi korjatakse suurde basseini taimede kastmiseks (drop by drop kastmissüsteem). Peenardel umbrohu vastu kasutavad kahte sorti peenrakile – plastikut ja biolagunevat (mille künnavad põldu sisse). Põldu ei künta üles mulda ümberpöörates, sest sedasi mulla ökosüsteem ei toimi hästi. Tõmmatakse lihtsalt muld läbi. Kasvatavad sibulat, küüslauku, salatit, basiilikut, tomatit, erinevaid marju (mustsõstar, mustikas, pampel). Valmistavad ka toodangut köögiviljadest (tšatnid, raguu jne). Müümine toimib meie OTTile sarnaselt – kliendid esitavad tellimuse ja kord nädalal antakse kaup lähimas linnas üle. Võimalik ka kohapeal osta.

Azienda Agricola Le Masche – Levone ja Rivara mägedes kasvanud viinamarjadest valmistatakse veini. Veini nimed on pandud kunagi seal elanud naisterahvaste järgi, kes saadeti surma, sest kahtlustati, et nad on nõiad. Veine saab osta saab ka kohapeal. Samuti olid neil olid müügiks ka maisigaletid eelnevalt külastatud maisifarmist.

Lõunasöök Ceresole Reales ja Gran Paradiso National pargi külastus. Park asub umbes 1600 m kõrgusel merepinnast. Jalutasime ümber Lago di Ceresole. Matkaraja pikkus 7,6 km, väga hästi tähistatud punavalge märgistuse, rajakaartide ja infotahvlitega. Mägedesse suundusid teised matkarajad. Palju tuttavat oli Eesti loodusest, eriti just taimede osas. Järve kaldal oli laager, kus tol päeval lapsed õppisid veeputukaid – püüdsid järvest ja määrasid. Sarnane programm on ka Ellamaa Loodusseltsil Järveotsa järve ääres. Ceresole on paisjärv, vett kasutatakse elektritootmiseks. Ujuda seal ei tohi, vees on keerised, võib sõita paadiga, lohesurf jmt. Ümber järve on restoranid ja puhkemajad.

Maiolandro külalistemaja on saanud LEADER toetust (ca 30 000 EUR) väikese SPA (mullivann, soolakamber, infrapunasaun, troopiline dušš jmt) väljaehitamiseks. Puhkekompleks asub mägedes kärestikulise jõe kaldal. Peamine klient on suurlinnast tulev lasteta paar, peatuvad 2 päeva kuni nädal, üks öö 80 eur 2 in, spa 22 eur in.

Järgnes meeleolukas ja seikluslik restorani külastus imelise vaatega restoran-külalistemajas Ca Praudin Settimo Vittone mägedes. Sõit sinna oli lustlik, esiteks tekkis takistus teel olevate veiste näol (üks karjane meelitas eest ja teine sõitis järgi) ning lõpuks muutus tee selliseks, et suure bussiga enam üles minna ei saanud ja pidi jalgsi kõndima. Ehk tegemist oli väga kõrvalise, samas seetõttu ka erilise kohaga.

19.06.2018

Tekstiilitööstuse gigandil Ermenegildo Zegnal on Triveros on ikka veel töötav villavabrik, kus on hõivatud ca 500 inimest. Tootmist ei saa mujale viia, kuna tootmisprotsessis on oluline piirkonna pehme vesi. Vill tuuakse Austraaliast. Külastasime muuseumit Casa Zegna, mis on samal ajal ka arhiiv, kus hoitakse alles kõikide kollektsioonide näidiseid ja tootmisjuhiseid. Firma asutaja oli ka filantroop, kes tahtis anda vastu ka kohalikule kogukonnale ja keskkonnale – istutas mäe külgedele metsa, pakkus kogukonnategevusi. Kuigi ettevõttel on 555 poodi ja 7000 töötajat üle maailma, on see siiani perefirma (nagu enamik Itaalia ettevõtteid), mis panustab kogukonda ka nüüd, mil pere siin enam ei ela.

Õllepruulikoda Birra Elvo asutati, kui puusepana töötav mees, kes veetis enamiku aastast välisriikides helistuudioid ehitades, tahtis pere luua. Õlletehas on selline koht, kust saab vaid harva ära käia. Kolme töötajaga ettevõttel on läinud väga kiiresti väga hästi. On võidetud mitmeid auhindu oma toodanguga. Õlle teeb heaks Elvo oru pehme vesi ja pruulmeistri tunnetus. Käsitööõlu valmib umbes kahe kuuga, tavaline suurtööstuste oma 10 päevaga, mis tähendab, et protsessi kiirendamisel kasutatakse keemiat. Turustab 90 % otse baaridele üle Itaalia ja müük läheb nii hästi, et väidab, et ei vaja uusi kliente.

Kulla otsimine ja kullakaevandusmuuseum Bessa Looduskaitsealal. Sellest piirkonnast on juba Rooma ajal kulda leitud ja kokku isegi ca 200 000 kilo välja kaevandatud. Saime ka ise proovida kullapesemist. See on eriti populaarne ala soomlaste seas, alustatud 1970tel. Kullamuuseumit külastavad ja kullapesemist proovivad peamiselt piirkonna koolide laste grupid. Lisaks saime proovida elektrijalgratastega sõitu. Mägisel maastikul kuluvad need marjaks ära.

Õhtusöögiks sõitsime Ristija Johannese pühamusse, kus on küll 17 sajandil ehitatud kirik ja juba enne seda kaljusse õõnestatud grotina töötav kirik, aga ka majutus, restoran, baar jm ehk täielik külastuskeskus.

20.06.2018

Viimane õppevisiidi päev algas seminariga Alice Superiores taimedest puhastusvahendite ja looduskosmeetika Le Erbe di Brillor ruumides. Toodete tegemisel kasutavad kohaliku järve vett, sellaga kastetakse ka samas kasvavaid ürte jt taimi, millest tooteid valmistatakse. Lisaks pakuvad gruppidele tootmise ja keskkonnahoiu teemalisi õpitubasid.

Seminaril tutvustas  Alberto Conte (alberto@itineraria.eu) aeglase turismi (slow tourism) võrgustikku Il movimento lento. Võrgustik tegeleb eelkõige jalgsi- ja rattamatkadega. Töötavad koos omavalitsuste ja regioonidega, ka ministeeriumidega, loovad-hooldavad ka pikamaamatkarada Via Francigena lõiku oma piirkonnas. SloWays on turismioperaator, pakuvad  hotelle, transporti, 24h abi, kaardid, äpp.

Alberto Conte on hõivatud ka ettevõttes ItinerAria. Töötavad matkadega  algusest lõpuni – analüüs, märgistamine, äpid, kaardid, üritused, teenused radade ääres. Koostöö ajakirjanikega, turustuskanal. Teevad oma korraldatud matkadest pilte – videosid, need on ka turustuskanal. Kasutavad rajainfo loomisel kaasaegset tehnikat – automaatne pildistamine, häälsalvestus. Äpi aluseks open street map. Muide, äpp annab häälega märku, kui rajast kōrvale kaldutakse.

MotionPixel tegeleb 3D virtuaalrealsuses turismi arendamisega. Pakuvad oma teenust ettevõtetele, ühendustele, KOVidele. Virtual Reality eesmärk – mitte olla ainult vaataja, vaid olla keskkonnas sees ja seda ka ise suunata. Hea on kasutada uute teenuste väljatöötamisel ja alternatiivse juurdepääsu loomisel (kui midagi suletud, puudega inimestele vms). Saime ka ise kogeda virtuaalset Torino linnas kõndimist ja Mole Antonelliana tipus olemist.

Peale lõunat külastasime ajaloolist viinamarjakasvatust ja veinitootmist Caremas. Viinamarju kasvatatakse 750 m kõrgusel olevatel erilise niisutussüsteemiga terrassidel. Veini toodetakse Nebbiolo viinamarjadest ja vaid selles külas kasvatatud viinamarjadest veini tohib nimetada Nebbiolo di Carema, mida toodetakse ca 60 000 pudelit aastas. Vein peab seisma puuvaatides vähemalt aasta, riserva kauem. (Lisaks toodab tööstus ka teistes piirkondades kasvatatud viinamarjadest teise nimetusega veine).

Settimo Vittones tutvustas vallavanem San Lorenzo ristimiskabelit koos ristimisbasseiniga ja juuresolevat kirikut. LEADER programmist on toetatud arheoloogilisi uurimistöid, on välja kaevatud ristimisbassein ja sinna juurde maetud laste ja naise surnukehad. Uurimistööd jätkuvad.

San Lorenzo juurest viis matk mööda kaugmatkarada Via Francigena mägedest läbi viinamarjaistanduste alla seiklusparki, kus saab mägironimisega tegeleda. Via Francigena on väga põnev rada ja väga hästi tähistatud. Selline koduleht ja materjalid, võimalused võiks olla meie Ranniku matkarajal. Via Francigena toob väidetavalt piirkonnale üsna suurt tulu, matkajaid on palju ja tarbivad kohalikke teenuseid.

Õppereisi lõpetas külastus unikaalsetesse mäekülgedesse ehitatu keldritesse – Borgofranco d’Ivera balmettid, milles temperatuur püsib terve aasta vältel sama (ca 7-13C). Temperatuuri hoiab külma ja stabiilsena mägedest tulev õhuvool (kivide vahel on looduslikud avad õhu liikumiseks, üsna keeruline geotermiline nähtus, esineb vaid kolmes piirkonnas maailmas). Tahetakse registreerida UNESCO kultuuripärandi objektina. Keldrites hoitakse veini, juustu, köögivilju. Tavaliselt keldriruumile peale ehitatud eluruum, kus saab kohapeal süüa. Keldrid olid väga kenasti kaunistatud ja pererahvas oli lahkelt nõus oma toodangut külalistega jagama.

Mida meie ise õppereisil teistele õpetasime? Itaallased, hispaanlased ja soomlased oskavad nüüd soravalt laulda “Me täname, me täname …” ja teavad eestlasi kui laulurahvast, kes nii õhtusöögilauas, bussis, kui mägedes matkates laulu üles võtavad. Ärgitasime ka pisut häbelikud hispaanlased ja itaallased laulma ning nüüdseks on meil kõigil selge Toto Cutugno “L’Italiano”.

Õppereisi järelkohtumine toimus 4. juulil 2018 Vasalemmas.

Rõõm on tõdeda, et õppereis on olnud tulemuslik ka siseriiklikul tasandil. Ettevõtjad teevad juba praegu omavahel koostööd ühisturunduse ja tootearenduse teemal (vadaku kasutamine õlletootmisprotsessis, õllemäng, graveerimisteenus, firmakingitused jne). Üheskoos on plaanis teha kohaliku toidu ja agroturismi kaart. Samuti said ettevõtjad inspiratsiooni oma isiklike projekte elluviimiseks ja LEADER toetuse taotlemiseks.

Lisainfo: meetmejuht Ede Teinbas, 58085407, ede@vomentaga.ee