Rahvusvahelise koostööprojekti „Ringmajandus maapiirkonnas“ õppereis Läti Aizkraukle piirkonda 16-19.09.2019

Õppereisil osalesid LHKK projektijuht Kadri Kurm, Piia Kärssin, Egon Müür ja Elari Paimets. Projekti partneritest osalesid Gal Valle Umbra e Sibillini Itaaliast, LAG AD ELO  – Associacao de Desenvolvimento Local da Bairrada e Mondego Portugalist ning Soome tegevusrühm Aktiivinen Pohjois-Satakunta. Võõrustas Läti tegevusrühm LAG Aizkraukles rajona partneriba.

Õppereisi põhieesmärk oli tutvuda Aizkraukle piirkonna ringmajanduse näidetega ning luua kontakte projekti partnerite vahel.

16.september saabumine

17.september

Pļaviņas Hydroelectric Power Station külastus 

Daugava jõel paiknevad hüdroelektrijaamad on Läti riigi suurimad hüdroelektrijaamad. Daugava jõel on kolm hüdroelektrijaama Riia,Kegumsi ja Plavinase hüdroelektrijaam. Plavinas HEJ on suurim hüdroelektrijaam Balti riikides ja üks suurimaid Euroopa Liidus. Ta  mängib olulist rolli Balti elektrisüsteemi stabiilsuse tagamisel planeerimata katkestuste või elektrijaamadega seotud õnnetuste korral. 

HEJ võime toota elektrit sõltub Daugava jõe vee sissevoolu hulgast. Normaalse sissevoolu korral töötab HEJ  kevadel üleujutuse ajal täisvõimsusel, mis kestab üks kuni kaks kuud aastas. Selle aja jooksul võib vee maht ületada vee sissevoolu suvekuudega võrreldes  rohkem kui kümme korda. Kevadise üleujutuse ajal on võimalik katta kõigi Latvenergo kontserni klientide elektrienergia nõudlus ja kaubelda Nord Pooli börsil. Väljaspool üleujutuse perioodi saab HEJ koguda vett ja toota elektrit, kui nõudlus ja hinnad börsil on kõrgemad.

2018. aastal genereeriti Daugava HPPs ligikaudu 2,4 TWh elektrit, mis moodustas 47% Latvenergo summaarsest elektrienergia toodangust. Elektritootmine aastal 2018 oli 44% madalam kui 2017 aastal, kuna Daugava jõe vesi oli oluliselt madalamal tasemel. Aruandeaasta jooksul moodustasid investeeringud Daugava HPPs’i varadesse 24 400 000 eurot, sealhulgas 21 100 000 eurot, mis investeeriti hüdroelektrijaamade rekonstrueerimise programmi, mis tagab nende toimimise vähemalt järgmise 40 aasta jooksul. Programmis on ette nähtud 11 hüdroelektrijaama rekonstrueerimine, millest neli on juba moderniseeritud. Rekonstrueerimisprotsess on kavandatud valmimisprotsessis 2022 ja programmi kogumaksumus on eeldatavasti suurem kui 200 000 000 eurot.

2018. aastal Genereeriti Plavinas HPP 1 359 GWh elektrit, mis on 57% kogu Daugava jõel olevate HEJ poolt toodetud elektrist. Jaam lasti käiku 1968 aastal ja ta tootmisvõimsus on 908 MW elektrit.

Plavinase HEJ paisu kõrgus on 72 m ja see on kõige kõrgem pais. Riia HEJ pais on 18 m ja Kegumsi HEJ 32 meetrit.

Jaamas vahetatakse renoveeritakse hüdroturbiine, mis aitab suurendada nende suutlikkust, tõhusust ja elektrienergia väljundit. See edendab Daugava HEJ usaldusväärseid, tõhusaid ja konkurentsivõimelist kauplemist üldises energiasüsteemis ja elektriturul. Veevarude tõhusam kasutamine leevendab kliimamuutuste rühma negatiivset mõju. Daugava HPPs-i poolt genereeritud iga megavatt-tund vähendab CO2 heitkoguseid 0,345 t/MWh, eeldades, et see energia tekitaks soojuse ja elektri ühendatud soojus-ja elektrijaamades, kasutades maagaasi kütusena.

JELD-WEN uksetehase külastus 

Jeld Wen – Door Solutions – Juhtiv uksetootja Euroopas  

Üks kahest Lätis asuvates tehastest, millede tootmist juhitakse Eestist. Antud tehases toodetakse ainult välisuksi erinevatele hoonetele. Kogu tootmine on automatiseeritud selliselt, et tootmine oleks võimalikult efektiivne, nt kasutatakse konveierliini toodete liigutamiseks ühe masina juurest teiseni ning suuremate detailide liigutamiseks rohkesti robotite abi. Viimistluseks kasutatakse 96% ulatuses veebaasil värve. Uste tootmiseks kasutatakse väga suures osas kokkupressitud puidumassi, mis teeb tootmise ökonoomseks. Kokkupressitud puidumassi on lihtsam töödelda, stabiilsem, kergem ja valmistoode odavam kui täispuidust uks. Värvimisel kasutatakse samuti rohkesti roboteid, mille tulemusena on tootmine kuluefektiivsem nii ajaliselt kui materjali poolest ja töötajate tervisele ohutum.

Jeld Wen omab pea kõiki vajalike sertifikaate väga erineva otstarbega uste tootmiseks. Kokkuvõttes iseloomustab Jeld Weni tootmist energia- ja ajaefektiivne tootmine.

Lõuna jäätisekohvikus “Skrīveru mājas saldējums” https://majassaldejums.lv/ 

Kohalik jäätisetootmise pere-ettevõte. Kohapeal kohvik ja jäätise kaasa ostmise võimalus. Saime maitsta praadi, mille hulka kuulus ka jäätis. 

Toodavad kohalikust toorainest. Toidud on keemiliste lisandite vabad ja maitsvad. 

“Balta kaza” laevasõit üle Daugava jõe https://www.facebook.com/kugisbaltakaza/  

Raudtee tekkimisega piirkonda vähenes oluliselt jõe tähtsus ning kaupa asuti vedama ka maad mööda. 19.sajandil hakkasid siia kogunema juudid, sest siin olid neil igati mugavad tingimused elamiseks. Nad elavdasid oluliselt siinset majanduselu – avasid šokolaadi-, seebi- ja limonaaditehased. Ca 70% linna elanikest olid juudid. Peale esimest maailmasõda paljud emigreerusid ja peale teist maailmasõda hukati kõik, kes ei olnud veel emigreerunud. Praegu on see väga väike ja rahulik linnake.

LatGran pelletitootja külastus http://www.latgran.com/en  

Tegutseb aastast 2004. Ettevõtte omanik on Eesti AS Graanul Invest. Nende eesmärk on olla usaldusväärne varustaja oma klientidele. Põhiklientideks on Euroopa suured energiatootmisettevõtted, aga ka väiksemad kliendid – kohalikud koolid ja asutused. Ettevõttes on üle 100 töötaja ja nende tootmisvõimsus on nelja tehase peale kokku ca 500 000. Tarnib oma tooraine ca 70 km kauguselt. Saepuru pressitakse kokku ning selle kütteväärtus on suurem ja kuna seda tehakse ilma sideaine ja liimita, siis on toode keskkonnasõbralik ja keemiavaba. 

The Garden of Destiny Kokneses http://liktendarzs.lv/us  

Saatuse park on ca 22 hektariline ja sümboliseerib rahva kasvu ja kestmist. See oli inimeste kingitus Lätile 100 sünnipäevaks, et mälestada küüditatuid ning näidata külastajatele Koknese poolsaare ilu ja Daugava jõe jõudu. Park koosneb mitmest alast: munakividest sõpruse puiestee, mille äärde on istutatud õunapuud, tammepuudega ümbritsetud amfiteater, jõeäärse vaatega terrass, jalutusrajad jpm. Saatuse aed on ümbruskonna inimeste seas muutunud populaarseks sihtkohaks vaba aja veetmiseks ja pulmadeks. 

18.september

Vecsiljāņi farm –  https://ievassiers.lv/en/vecsiljanu-story/

Vecsiljani piimafarm loodi 1992. aastal, praeguseks on neil 1000 ha maad. Farmis on 550 lehma, peatselt on plaanis laiendamine, lehmade arv suureneks 1000 pealise lüpsikarjani.

Piimafarm toodab 99 tonni piima päevas. Hommikusest piimast läheb alates 2009. aastast osa piima  juustufarmi juustu valmistamiseks (hetkel 4 tonni), ülejäänud piim müüakse piimaühistule. 2012. aastal ehitati toetuse abil biogaasijaam, mis toodab elektrit ja soojusenergiat, elektrit müüakse ka võrku. Elektrit toodavad 7000 mWh aastas, see on rohkem kui farm ise vajab. 

Nad kasvatavad erinevat vilja – nisu, rukist, kaera, samuti maisi ja kolmandik maadest on heinamaad. Osa maisist läheb biogaasijaama.

Koos juustufarmiga on töötajaid kokku 55 inimest. Nendest 13 töötajat ei ole otseselt põllumajandusega seotud.

Piimafarm toodab praegu 60-70 m3 sõnnikut päevas. Osa sõnnikut kuivatatakse. 3 km pikkuse voolikute süsteemi abil  väetatakse vedelsõnnikuga ümbruses asuvaid põlde. 

Juustufarm loodi 2009. aastal ning sai nime juustumeistri Ieva järgi.  Hommikul kella viieks tuuakse piimafarmist piim kohale. Hommikune piim annab väidetavalt kõige parema juustu. Juustu töötlemisel tekkiv nö reovesi läheb ringmajanduse põhimõtete kohaselt tagasi piimafarmi biogaasijaama. Juustufarmil on oma juustupoed, mis pakuvad 10 erineva maitsega juustu.

“Janavas” mahetalu külastus http://visitkoknese.lv/en/tourism/zs-janavas

Daugava looduspargi territooriumil asuv talu toodab erinevaid teesid ja looduskosmeetikat (kreemid ja näoveed). Talu maadel on loodusrada, mida on võimalik läbida paljajalu, tunnetades erinevaid materjale ja pindasid talla all. Talu perenaine tegi talu maadel tutvustava ringkäigu, rääkis taimedest ja nende omadustest. Hiljem said osalised tutvuda ettevõtte toodetega. 

“Rīta putni” vutifarmi külastus https://www.facebook.com/ritaputni/  

Väike perefirma, mis tegeleb vuttide kasvatamise ja vutimunade tootmisega. Neile on abiks üks sõber, kolmekesi peetakse puurides ca 4000 vutti, kellelt saadakse päevas ca 2000 või rohkem muna. Vutte peetakse puurides, kus on 15-18 emasvutti ja mõned isasvutid.

Pere kaubamärk oli OLALA, ola tähendab Läti keeles muna. Nende toodeteks on vutimunad, munavalgest tehtud maiustus besee ja sojamarinaadis konserveeritud vutimunad. Vähesel määral ka vutiliha. Lihaks tarvitatakse 2-3 kuu vanuseid isasvutte. Emasvuttide kasulik tootmisiga on umbes aasta, pärast seda munatoodang langeb ja vutid praagitakse välja. Vutimuna keskmine hing 14 senti tk. 

“Mazā kāpa” käsitöösalongi külastus https://www.mazakapa.lv/   

Nahatootmise keskus, mis korraldab töötubasid ja kust saab osta erinevat toodangut (tantsukingad, vööd, käekotid, võtmehoidjad, ehted jms). Alles hiljuti viisid oma tootmise mujale ruumidesse ning meile tutvustatud hoones peetakse nüüd lisaks koolitusruumile majutusasutust. Meile tutvustati erinevaid kasutatavaid nahku, millesse laseriga vajadusel augud töödeldakse. Kõik õppereisil osalejad said võimaluse ise teha endale nahast võtmehoidja. 

Läti traditsioonilise õlle ja tootmise “Bursh alus” tutvustus http://www.burshalus.lv 

Õppereisi järelkohtumine toimus 1.11.2019.a Vasalemmas. Ettevõtjad said õppereisil läbi sealse piirkonna praktikate ja näidete teadlikumaks ringmajanduse kasutusvõimalustest ning oskavad seda edaspidi oma ettevõttes majandustegevuse tõhustamises ära kasutada.  

Järgmine õppereis toimub kevadel 2020 Portugali, et tutvuda sealse piirkonna parimate praktikatega.

Lisainfo: projektijuht Kadri Kurm, 56698602, kadri@hkt.ee

Koostööprojekti „Ringmajandus maapiirkonnas”​ tegevusi kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi LEADER meetmest.