Sotsiaalmeede
CLLD
CLLD ehk Community Led Local Development (Kogukonna Juhitud Kohalik Areng) on LEADER meetodi uuendus.
Põhiline erinevus on seotud senisest enam integreeritud lähenemise (valdkondade- ja sektoriteülene lähenemine) ja mitmekülgsema rahastamismudeliga (multifondidel põhinev rahastamine). Kui siiani on toimunud maapiirkondades LEADER lähenemisel põhinev vahendite jagamine projektitoetusena vaid Euroopa Põllumajandusfondi ja Kalandusfondi vahendite toel, siis nüüd on tegevusgruppidele avanenud vahendid ka Euroopa Regionaalarengu- ja Sotsiaalfondist. Sellisel viisil erinevate fondide rakendamine maapiirkondades loob paremad võimalused tagada arendustegevuse sidusus ja aitab vältida varasemalt piiratud tingimustest tulenenud kitsaskohti, kus teatud valdkonnad ning kohalikud vajadused (näiteks sotsiaalteenused, haridusvaldkond, lairibainternet, alternatiivenergeetika, sidususe loomine linnadega, jt) jäid tähelepanu ja rahastuseta.
Tänu mitmekülgsemale rahastamismehhanismile saavad LEADER tegevusgrupid ja kalanduse algatusrühmad kohalike arengustrateegiate kaudu senisest kompleksemalt läheneda maapiirkonna arengu väljakutsetele. Sellel programmperioodil (2014–2020) on kogukonna juhitud kohaliku arengu metoodikat laiendatud ka linnadesse.
Selleks programmperioodiks 2014-2020 on nö multifondid lähenemisega liitunud 20 liikmesriiki:
- Austria
- Tšehhi
- Saksamaa
- Taani
- Hispaania
- Soome
- Rootsi
- Prantsusmaa
- Kreeka
- Ungari
- Itaalia
- Läti
- Leedu
- Poola
- Portugal
- Sloveenia
- Slovakkia
- Suurbritannia
- Bulgaaria
- Rumeenia
8 riiki (Belgia, Küpros, Eesti, Horvaatia, Iirimaa, Malta, Luxemburg, Holland) otsustasid perioodil 2014-2020 multifondid lähenemist mitte kasutada, nende hulgas Eesti. Teiste fondide (Sotsiaal- ja Regionaalarengufond) panus LEADER meetodi kaudu maapiirkondade arengusse on sel perioodil juba ligikaudu 20%, osades riikides on tänu edukatele läbirääkimistele saavutatud teiste fondide kaasatus ligi 50% (Tšehhi, Portugal, Ungari, Slovakkia), mis kokkuvõttes tähendab mitmekülgsemaid võimalusi maapiirkondade arendamiseks.
Multifondid lähenemise kasutusele võtmine eeldab poliitilist tahet riiklikul tasandil, kogukonna juhitud kohaliku arengu väärtustamist ja selle tugevuste mõistmist ning head koostööd erinevate ministeeriumite vahel. Euroopa Komisjoni ametlik seisukoht on lõhkuda piirid erinevate fondide vahel ning seeläbi suurendada sünergiat, efektiivsust ja sidusust kohalikul kui ka regionaalsel tasandil.
Multifondide rakendamise peamised tugevused:
- Integreeritud kohalik areng mõjutab oluliselt kohalikku majandust ja töökohtade loomist eeskätt väljaspool primaarsektorit. Kohalikus arengus suureneb järjest rohelise majanduse, sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise, rändeküsimuste, piirkondlike klastrite, maa-, linna- ja rannikupiirkondade vahelise koostöö, arukate lahenduste ja IT-tehnoloogiate osatähtsus. Kogukonna juhitud kohalik areng loob kõigile eri liiki territooriumidele (maa-, linna- ja rannikupiirkonnad) ja kogukondadele nende väljakutsete lahendamiseks koostöö tegemise võimalusi. Multifondide kasutamisel põhinev lähenemisviis on hea mehhanism nutikate külade kontseptsioonitoetamiseks kogukondade ja ettevõtete suutlikkuse suurendamise, investeeringute, innovatsiooni toetamise ja võrgustike loomise kaudu.
- Integreeritud kohalik areng mõjutab väga soodsalt sotsiaalset sidusust ning kaasatust eri sidusrühmade(erinevad osalejad, vanuserühmad, sood) kaasamise ja osalemise kaudu. Kogukonna juhitud kohaliku arengu ükssuurimaid eeliseid on kohalike osalejate koolitamine, kaasamine ja nende suutlikkuse suurendamine. Integreeritud kohalik areng on hea viis erinevate sidusrühmade vahel seoste ja koostoime loomiseks. Maa-, linna- ja rannikupiirkondade vahelised sidemed tähendavad, et osalejad saavad üksteiselt õppida ja leida lahendusi olulistele probleemidele kaasavamal viisil. Pidev koostöö, võrgustike loomine ja koolitus edendavad head valitsemistava.
- ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on saavutada territoriaalne ühtekuuluvus, mis on ka kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi eesmärk. Kogukonna juhitud kohalik areng hõlmab igat liiki territooriume(maa-, linna- ja rannikupiirkonnad), erinevaid kogukonnavajadusi(sotsiaalsed, kultuurilised, keskkonna- ja majanduslikud vajadused) ning mitmekülgset rahastamismehhanismi(kaasatud on neli Euroopa struktuurifondi). Kogukonna juhitud kohaliku arengu võimaldamine igat liiki territooriumil aitab luua ühtekuuluvust maa-, linnalähedaste, linnapiirkondade ja rannikualade vahel, et ületada või peatada ääremaastumist.
Olulisemad dokumendid eesti keeles:
- Elujõulise Euroopa toetamine kohaliku demokraatia ja osaluspõhiste lähenemisviiside kaudu kõigis maapiirkondades ja kaugemalgi – Halmstadi deklaratsioon.
- CCLD kokkuvõttev tutvustus – esitlus
- CLLD rakendamisest linnalistes piirkondades – Euroopa kogemused
- Tartu deklaratsioon LEADER/CLLD rakendamiseks 2021-2027
Olulisemad dokumendid inglise keeles: Euroopa Komisjoni Cork 2.0 deklaratsioon, Põllumajandusvolinik Phil Hogani teatis ÜPP kohta, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee CLLD arvamus, Tartu deklaratsioon, Euroopa LEADER Ühenduse seisukohad, Euroopa Maapäeva Manifest, Euroopa Maapiirkondade AgendaBastadi seisukohad.
Kokkuvõtte on koostanud: Kristiina Tammets, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht.
17. mail 2019 toimus Eesti Leader Liidu, Maaeluministeeriumi, Eesti Maaeluvõrgustiku, Euroopa LEADER Ühendus Maaelu Arenguks (ELARD) poolt korraldatud LEADER/CLLD seminar “Kogukonna juhitud kohalik areng Euroopas ja Eestis 2021-2027”. Seminaril arutleti LEADER lähenemise arengusuundade üle nii Euroopas kui ka Eestis: seminari ettekanded ja järelvaatamine
29. jaanuaril 2020 toimus Rahandusministeeriumis Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Eesti Leader Liidu eestvõttel seminar kogukonnameetodi rakendamisest multifondide abil, kus kogemusi jagasid nende riikide esindajad, kes juba käesoleval rahastusperioodil kasutasid multifonde. Seminari ettekanded.