Meede 2

“Pärtlipäeva pärlid” festivalist:

„Pärtlipäeva pärlid“ – millest selline nimi?
Rahvakalendris on pärtlipäev olnud meevõtu alguspäevaks ja pähklite valmimise päevaks. Rannakaluritele on augustikuu nii lesta kui angerjapüügi hooajaks. Seetõttu on sel päeval vanadel aegadel ikka laata peetud.

Meie Laulasmaa Pärtlipäeva laadalettidele külakeskuse platsile on kutsutud oma kaupa pakkuma väiketootjad ja ettevõtjad, käsitöömeistrid ja toitlustajad. Kohapeal on uudistajatel võimalus näha käsitööde valmimist osavate meeste-naiste poolt korraldatud õpikodades.
Vanade rannakalurite jututoas pajatavad igipõlised kalamehed uue aja meestele merelkäimise lugusid ja jagavad nippe nii võrgu lappimisest kui õigest kala rappimisest-suitsutamisest. Ehk saab uue paadi valmistamise ideegi siin kinnitust?
Laada müügilettidel on väljas sepised, nahktooted, puidutooted, puukujud, tervisetooted, käsitöö- ehted, käsitöövaibad, tekid, rätikud, liha-ja kalatooted, mesi, küpsetised, koduõlu, lilleistikud, aiasaadused ja metsaannid, maiustused, karastusjoogid… ja ikka igale maitsele peaks jaguma. Mõeldud on ka algava kooliaasta ja sügisese istutushooaja peale!

Filmitelgi programmi avab National Geographic’u fotograaf Louie Psihoyos’e film „MERESOPP“, mis sai 2010.aastal maailma parima dokumentaalfilmi tiitli. Film jutustab verdtarretavate tõsielukaadrite najal jaapanlaste poolt delfiinide massilisest mõrvamisest. Seda filmi lihtsalt peab nägema!

“Unustatud Eesti lühimängufilmid” tutvustavad 1970..1990-tel  loodud  eesti mängufilme, mida enamus vaatajaid ei ole kunagi näinud. Filmides mängivad Urmas Kibuspuu, Sulev Luik jpt oma aja parimad näitlejad.
Oma sõna unustatud Eesti lühimängufilmide kohta on filmikriitik Donald Tomberg (Sirp 11.09.2009) öelnud:

“Filmid on tehtud aastail 1962–1988, niisiis, pärit sügavast nõukaajast uue ärkamisajani. Aeg aga, nagu me teame, talletub ka esemetesse, asjadesse meie ümber, ja näitab end ka ühiskonnamudelites. Kogumiku lühifilmides, kui neid järjest vaadata, jookseb läbi ka tahtmatu, marginaalne vaade ajaloole kui maastikule, kus inimesi ümbritsevate esemete ja igasuguste sootsiumisuhete plaan väljendub paratamatult, jäädes vaikimisi kõige selle kõrvale, mida eesmärgipäraselt on näidata tahetud.”

„VERNANDA” (värviline, 28 min, Tallinnfilm, 1988), režissöör Roman Baskin
Roman Baskini debüüt filmilavastajana. See on allegooriline lugu Mehest (Sulev Luik), kes teeb rongiga reisides pahaaimamatult vahepeatuse linnakeses nimega Vernanda. Mees ostab linnast pätsi leiba, siis aga selgub, et leiva sisse on pandud pomm ja et seda laadi meeneid peetakse linnakeses kohalikuks suveniiriks.

„KÜLALINE” (värviline, 19 min, Tallinnfilm, 1979), käsikiri ja lavastus Elo Tust
Maa peale saadetakse seitse surma, üks neist osutub aga inimeste vastu liiga kaastundlikuks. Mida rohkem surm inimeste elu kõrvalt näeb, seda enam ärkavad ka temas tunded. Surma mängib Juhan Viiding, tema napp osatäitmine on muidugi üks selle filmi väärtus. Kuid mängivad ka Jüri Järvet, Ita Ever … „Külaline” ongi film, mida eelkõige laevad just võimsad näitlejaisiksused.

„VÕSAKURAT” (mustvalge, 14 min, Tallinnfilm, 1976), lavastaja Peeter Simm
1941. aasta ja Eestisse on juba jõudnud sakslased, Võsakuradiks hüütav metsavaht on kinni nabinud kirgiisist Nõukogude sõduri ja talutab seda nagu looma köie otsas läbi küla. Külarahvas eeldab, et Võsakurat läheb vangi sakslastele pearaha eest üle andma, Võsakuradil on aga tegelikult sootuks teised plaanid.

Värskeim film programmis on EKA diplomandi Nora Säraki dokumentaal „Isa tuleb koju“, mis jutustab NO Teatri noorest näitlejast Risto Kübarast.

Rattamatka juhivad giidid Andres Tõnisson ja Urmas Kaup, kes viivad osalejad avastamisretkele ümber Lohusalu poolsaare. Tutvutakse Laulasmaa mõisa varemetega, Lohusalu tammedega, Männasaare nuki ja kivikülviga, Põllumäega ja Katusekiviga, Nabesaarega– Viramaa säärega, Surnumäe nukiga ja uppunud laevade vrakkidega, Roonda pangaga, Aidakivi ja Tornimäe aluse rändrahnuga…

Endla Teatri näitleja Indrek Taalmaa monoetenduses „SINISED KILESUSSID JALAS“ särab näitleja kuues erinevas värvikas rollis, kusjuures ümberkehastumine, sellega kaasnev grimm ja kostüümivahetus toimub otse publiku ees. Andrus Kivirähki  irooniline, kaasakiskuv ja muigamapanev lugu eestlasest ja rahast.

Festivali peaesinejaks on regirocki viljelev ansambel „OORT“.

http://festival.laulasmaa.eu/#!/programm/

Artikkel Oma valla lehes:

ALLIKA KÜLASELTS KÄIS PUISNIITE VAATAMAS

25. mail 2013 korraldas Allika Külaselts Leader programmi toel õppereisi Pärnu- ja Läänemaale, et oma silmaga üle kaeda ühed  Euroopa suurimatest puisniitudest  - Nedrema ja Laelatu.

Huvi sai alguse paari aasta tagusest küla heakorraprojektist, mille raames toimunud maastikukaitse õppepäeval rääkis maastikuarhitekt Kristiina Hellström väga põnevalt puisniitude tekkeloost, hooldamisest ja võimalikust taastamisest. Nüüdsel õppereisil sai kõik ise üle vaadatud ja nii mõnelgi tekkis tahtmine oma metsalagendike korrastamiseks. Meie seekordset retke juhendas bioloog ja loodusfotograaf Peeter Vissak. Peetri laialdased teadmised ja muhe jutustamislaad lõid lausa filosoofilise vaate meid ümbritsevale elusloodusele. Puisniitude säilitamine on tema sõnutsi kui genofond tulevastele põlvedele.

Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ja hiljem karjakasvatuse levimisega. Oma traditsioonilise ilme said puisniidud seoses vikati kasutuselvõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega. Veel möödunud sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enamlevinud heinamaadeks Eestis. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Laelatu puisniidu ühel ruutmeetril on loendatud kuni 76 taimeliiki. Meiegi nägime looduses ära "Kauni kuldkinga" ehk rahvakeeli käokinga või siis kukulinnupätaka, neitsikinga, pruudikinga,saksakinga - heal lapsel ikka mitu nime

Tegime tiiru Tuhu rabas ja käisime ära  ka Salevere Salumäel. Viimane on Matsalu looduskaitseala

üks hinnatumaid vaatamisväärsusi. Salumägi (40 ha) on põhja- ja kirde poolt ligi 15 m kõrgune paeastang, mujalt on astangu alaosa enamjaolt mattunud varisenud pinnase ja kivide alla ning on kuni 5 m kõrgune. Giid jutustas, et just Salumäel on Rein Maran filminud oma kuulsa loodusfilmi "Tavaline rästik".  Astangust voolaval silmaallikal või õnneallikal on tervendav jõud. Ka meie püüdsime sellest õnnest osa saada.

Rajatud on 1,5 km matkarada, mida aitab innukalt korras hoida kohalik külaselts. Salumäe seltsil on kaunis tava koguneda mäele uut aasta vastu võtma. Juba kümmekond aastat tehakse seda omapärasel moel, süüdates sajad küünlad  matkarajal, pangaalausel ja allika ümbruses. Volbriööl tantsivad kohapeal aga nõiad.

Päev oli nii innustav, et ka meie muidu üsna looduskauge linnamees ei saanud päeva lõppedes taimi otsides pilku murukamaralt ja oli lausa nõus külili viskama, et kuukinga lõhna ninna tõmmata.  Ühisel meelel otsustati, et ka järgmisel aastal võtame midagi nii toredat ette.

Terje Schmidt, Allika Külaseltsi juhatuse liige, projektijuht

fotod: www.allikakulaselts.eu

12 liikmeline delegatsioon ajaloolasi ja omavalitsuste esindajad külastas neljal päeval   Varnhemi Vitskøli,  Ømi, Sorø ,  Esrumi kloostrit Taanis. Eesmärgiks Padise kloostri kui piirkonna tõmbekeskuse erandamine

Projekti raames toimub ürituse platsi ettevalmistamine, vajalike lubade ja kooskõlastuste hankimine, üritusel turvalisuse tagamine,  WC, tehnika ja telkide hankimine. Esinema kutsutakse artistid ja üritust juhtima õhtujuht, kes vaheldumisi tegutsevad kogu ürituse toimumise aja vältel. Läbi viiakse jääkalapüügi võistlus.  Kohapeal toimub ka toitlustamine, mis kalapüügivõistlusele registreerunute jaoks on tasuta. (Seoses inimeste kasvava huviga ürituse vastu ning külastajate arvu kasvuga kutsutakse sel aastal eraldi toitlustaja.Projekti eelarvest kaetakse võistlusel osalejate toitlustamine, teistel on võimalik sööki ja kuumi jooke osta toitlustajalt).

  Laste jaoks korraldatakse erinevaid mänge ja tegevusi, võimalik on sõita ka saani ja poniga. Uuenduslikuks ideeks on rodeohärja kasutamine. 

Rummul spordihoones augustis 2011 nädal aega toimunud tantsulaagris osales 40 last vanuses 12 kuni 18 aastat. Laagris õpetati lastele erinevaid tantsustiile  ( LA Style, Locking, HIP – HOP, Popping, Krumping, Freestyle, Hype )