Meede 2

Rummu aherainemägi on Eestis ainulaadne maastikuelement, mis on tekkinud inimtegevuse tulemusena aastatel 1938-1989. Ainus omataoline on ka mäe kõrval asuv Rummu karjäärijärv koos vee alla jäänud ehitistega. Rummu aherainemäge ja karjäärijärve võib lugeda Eesti lähiajaloo üheks omapäraseimaks objektide koosluseks, mis väärib eksponeerimist nii Eesti laiemale avalikkusele kui välismaailmale.

Projekti tulemusena tähistatakse aherainemägi, paigutades maantee äärde teeviida ning sissepääsu lähedusse mäge, karjäärijärve ja endise vangla ajalugu tutvustavad infotahvlid. Külastajate turvalisuse tagamiseks koostatakse ohutusjuhised territooriumi külastamiseks ning luuakse ohutu parkimisvõimalus. Lisaks eraldatakse ala jalakäijatele, kuhu paigaldatakse pargipingid ja prügikastid, luues seeläbi eeldused ala korrashoiuks ning puhkamisvõimaluse jalgsi liikujatele.

Projekti eesmärk on tugevdada ühistööd piirkonnas (Allika, Metsanurga, Ruila, Muusika külad) ja erinevate sektori organisatsioonidega.

Uues suures vallas  (2017. aasta oktoobris ühinevad Saue linn ja vald ning Kernu ja Nissi vald üheks omavalitsusüksuseks Saue vald) on endisel Kernu vallal oht jääda ääremaaks. Senine külaseltside üksikuna tegutsemine on küll elavdanud kohalikku elu ja ühistegevust, kuid suuremate plaanide elluviimiseks on nappinud inimesi, oskusi ja raha. Ka annab tunda, et Tallinn tõmbekeskusena nõrgestab piirkonna identiteeti ning teadlikkust piirkonna ajaloost, kultuurist ja loodusressurssidest.  Piirkonna liidrite juurdekasv on vähene ja olemasolevad “kohalikud vedurid” on väsinud.
Uuteks algatusteks vajavad kohalikud uut süsti. Kõige paremaks viisiks on ühine õppe-kogemusreis, kus õpitakse teineteist tundma, nähakse mil viisil elatakse ja töötatakse mujal ning õpitakse teiste piirkondade parimast praktikast. Õppereis annab järgnevateks ühistegvusteks hea tõuke. 2-päevane õppereis viib projektis osalejad (40 inimest) Lõuna-Eestisse, et tutvuda säästva majandamise ja innovatsiooni, kogukondade ja võrgustike, piirkondlike eripärade kasutamise, turismi-, kultuuri ja keskkonna teemade ning  kohalike toodete ja teenuste pakkumisega. Just kohaliku väikeettevõtluse ärgitamine ja toetamine päästaks meie piirkonna “pealinnastumisest”. Käiakse turismimarsruudil Seto Külavüü, külastatatakse Värskat, Obinitsat (ateljee-galerii, muuseum, külakeskus), Piusat, Nedsaja külaseltsi, Räpina Loomemajanduskeskust. Tutvutakse kohalike tootjatega (mahlad, veined, seebikoda).
Olles isiklikult tuttavad, tundes teiste külade  probleeme ja arenguvajadusi koostatakse ühiselt piirkonna arengukava (3 kohtumist). Arengukava koostamise juhtimiseks me välisabi ei vaja, sest Allika külas endas ja ka naaberkülades on inimesi, kes on ala eksperdid.  Arengukava on oluline piirkonna vajaduste väljatoomiseks uues suures Saue vallas. Edasi jätkatakse perioodiliselt kooskäimist kogemuste klubi vormis (3 kohtumist). See on vajalik jooksva info vahetamiseks, sh info projektide taotlusvoorude avanemistest,  ettepanekute ja arvamuste esitamiseks kohalikule omavalitsusele, uute ühisprojektiideede väljatöötamiseks ja taotluste koostamiseks.  Arengutõukeks viime läbi ka 3 koolitust projektide koostamisest ja juhtimisest ning ühisest koha- ja veebiturundusest. Vaja on laiendada inimeste ringi, kes oskavad ja tahavad ühistegevusse panustada. Ikka napib neid, kel on projektide kirjutamise ja läbiviimise oskuseid. Vaja on mõelda, kuidas pealinna lähiregioonina oma piirkonna “lugu” jutustada ja seda ka oskuslikult müüa, kasutades kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi.   
Eeldatavad tulemused:

• Piirkonna elanikud - Allika küla ja tema naaberkülad, kohalikud ettevõtjad ja vabaühendused on omavahel tuttavad ja teevad koostööd.
• Piirkonna organisatsioonides on tõusnud organiseerituse tase - aidatud on kaasa naaberkülade külaseltside loomisele.
• Valminud on piirkonna arengukava.
• Kohalikud kogukonnad ja ettevõtjad on kaasatud arendustegevustesse, uute ühisprojektide kavandamisse ning uute toodete ja teenuste loomisse.
• Kogukonnad tunnevad oma kodukohta, on uhked selle üle ja oskavad seda ka “maailmale” müüa.
• Tekkinud on uus koostöö-ja arenduspiirkond, mis jätkab ühistegevust ka pärast projekti lõppu.

Planeeritud kaheaastase rahvarõivaste valmistamise kursuse käigus antakse  ülevaade Eesti rahvarõivastest ja nendega seonduvatest traditsioonidest, õpetatakse erinevaid rahvarõivaste valmistamise juures kasutatavaid tehnikaid. Koolituste vaheaegadel valmistatakse iseseisvalt rahvarõivaste erinevaid osi ja elemente koostöös teiste huvilistega, kes koolitusel osalejate piiratud arvu tõttu ise kursusele tulla ei saa. Kursusel osalejad saavad teadmised ja praktilised oskused rahvarõivaste valmistamise kohta ning igal osalejal valmib meelepärane Eesti rahvarõivakomplekt tunnustatud juhendajate käe all. Eelkõige on projekt suunatud Lääne-Harju piirkonna rahvarõivaste traditsiooni säilitamisele ja tutvustamisele laiemale avalikkusele.

Koolituse käigus valmistab iga osaleja nii rahvarõivaste komplekti kui ka koostab kirjaliku töö konkreetse rahvarõivakomplekti kohta, milles kirjeldatakse nii rahvarõivakomplekti ajaloolist väljakujunemist kui antakse detailne kirjeldus komplekti materjalide ja valmistusprotsessi kohta koos mustrijooniste ja lõigetega.

Koolituse lõpus korraldatakse rahvarõivaste näitus Harjumaa Maakonnaraamatukogu näitusesaalis, mille kaudu saab Lääne-Harju rahvarõivakultuuri tutvustada laiemale avalikkusele. Harju Maakonnaraamatukogu külastab igapäevaselt 250-300 külastajat.

Valminud kirjalikud tööd antakse samuti üle Harju Maakonnaraamatukogule, kust siis iga soovija saab neid laenutada ja töö alusel enesele samasuguse rahvarõivakomplekti valmistada.

Ühisprojekti partnerid: MTÜ Lahepere Kultuuriselts, Harju Maakonnaraamatukogu, Keila Vallavalitsus