2019 on laulupeoaasta ja Laulasmaa on Eesti kõige rohkem heliloojatega seotud paik. Sealsed Eesti heliloojate lemmikpaigad leiab üles mere ääres jalutades ja matkates.
Laulasmaad läbib sellest aastast uus Ranniku matkarada. See on üle tuhande kahesaja kilomeetri pikkune teekond, mis algab Leedu-Läti piirist ja lõppeb Tallinna all. Enamasti saab sellel rajal käia mereäärt pidi, kuid aeg-ajalt tuleb põigata ka sisemaale.
Sellest, et oled sattunud mere ääres just Ranniku matkarajale, annavad märku valge-sini-valged tähised kividel ja puudel. Sel suvel paigaldatakse matkaraja äärde suunaviidad, et läheduses asuvad vaatamisväärsused oleksid paremini leitavad.
Juba varasemast on kohapeal olemas Laulasmaa-Lohusalu matkarada, mis teeb tiiru ümber asula, näidates kätte läheduses asuvad Arvo Pärdi Keskuse ja veel mitmete piirkonnaga seotud Eesti heliloojate mereäärsed lemmikpaigad. Matkaraja algus- ja lõpp-punkt on Laulasmaa spa juures, kohapeal on infotahvel ning edasi juhatavad teed sini-kollased märgistused.
„Matkarada ei pea algusest lõpuni läbi käima, kuid nutikas on neid teetähiseid tähele panna, sest nii leiab kõige paremini üles kohalikud vaatamisväärsused. Piisab kahest-kolmest tunnist, et ümbruskonnaga tuttavaks saada ja linnakärast puhata,“ ütles kohalik matkajuht Heiki Hõimoja.
„Laulasmaa on Eesti kõige rohkem heliloojatega seotud paik ja kohanimigi on muusikaga seotud. Seal asub Heliküla, mille rajasid heliloojad Villem Reimanni eestvedamisel ning kuhu esimesena jõudis kohale Heino Eller. Tänu Ellerile heliloojad Laulasmaa avastasidki. Suvel oma õpetaja juures külas käies jõudsid lühemaks või pikemaks ajaks Laulasmaa randa suvitama paljud tema õpilased: Arne Oit, Jaan Rääts, Ants Sõber, Harri Otsa, Jaan Koha jpt. Selline koht asub Tallinnast vaid poole tunni autosõidu kaugusel,“ lisas piirkonna ajaloo uurija Agu Veetamm.
Kui sõidad Laulasmaale, tasub ära käia ka neis kohtades:
Arvo Pärdi keskus - kohtumispaik Arvo Pärdi loomingu austajatele, kus sageli toimuvad kontserdid.
Keila-Joa park - käänulistele jõekallastele rajatud pargis viib tee üle treppide ja kahe rippsilla vaatama Eesti võimsuselt kolmandat Keila-Joa juga.
Türisalu pank - Põhja-Eesti paekalda üks mõjusamaid ja paremini ligipääsetavaid loodusobjekte kõrgusega 31 meetrit üle merepinna.
Pakri tuletorn - Eesti kõrgeim tuletorn, tule kõrgus on merepinnast 73 meetrit. Lähedal asuvas Peetri Tollis saab näha ainulaadset 17.-19. sajandi külmrelvade näitust.
Ristna sadam - hiljuti rekonstrueeritud väikesadam maalilises Keibu lahes.
Harju-Madise kirik - kirik, mille kellatorn on ühtlasi majakas, kirikuaiast avaneb vaade merele.
Padise klooster - 14. sajandist pärit klooster on Eesti üks vanimaid arhitektuurimälestisi.
Kloogaranna rand - kilomeetrite pikkune liivarand ja ainus rand, kuhu saab sõita rongiga
VIDEO: Poole tunni kaugusel Tallinnast https://youtu.be/p3P0tgmLGI4
Lääne-Harju Koostöökogu on LEADER tegevusgrupp, mis toetab Lääne-Harju valla ja Saue valla piirkonna elu kodanikuühenduste, ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste koostöös ning aitab ellu viia uusi algatusi. Materjal on valminud koostööprojekti „Rannikuala arendamine" raames, mille tegevusi kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi LEADER meetmest.”
Lisateave:
Ede Teinbas
Lääne-Harju Koostöökogu meetmejuht
Tel 58 085 407
e-post: ede@vomentaga.ee
Krista Must, tel 5156364, krista.must@corpore.ee
