Leader kogemuste omandamise ning Leader strateegia uuendamise õppereisi aruanne
POOLA, Niemodlin piirkonda 27. aprill – 02.mai 2014
28. aprill 2014
Muusikaline kohtumine endises Evangeelses Luteri kirikus
Taotleja: Próskówi Kultuurikeskus (küla ametiasutus)
Aeg: 2011
Eelarve. 28 000PLN (ca 7 000EUR), Leaderi toetus 18 000PLN (ca 4 500EUR)
Projekti eesmärk oli luua võimalus kultuurisündmuste korraldamiseks Próskówi elanikele.
Selleks renoveeriti endine luteri kogudusele kuulunud kirik, mille kogudus kinkis külale. Próskówi piirkond on alates 12. saj. põline Saksa ala (10. - 12. saj kuulus piirkond Poola Kuningriigile), mis peale II maailmasõda läks Poola riigi koosseisu. Tänini elab seal piirkonnas sakslasi ning on säilinud saksa kultuuripärand.
Projekti rahadega soetati valgustid, muusikinstrumendid, dekoratsioonid. Kiriku toimimist kontserdisaalina tõdesime ka oma kõrvaga - minikontserdi andis 9. aastane tütarlaps, kes andis meile imekauni minivariandis klaverikontserdi. KIrikus oli üleval ka fotonäitus.
Kultuurikeskuse pargi korrastamine küla puhkealaks
Taotleja: Próskówi Kultuurikeskus
Aeg: 2011
Eelarve: 470 000PLN (11 750EUR), Leader toetus 60% 280 000PLN (70 000EUR)
Endise luteri kiriku, praeguse kultuurikeskuse ümber asetses park, kus oli vaid mõni puu ja hooldamata muru. Projekti eesmärk oli luua kena, turvaline koht, kus oleks tore veeta aega lastega peredel ja korraldada kultuurisündmusi vabas õhus. Tänaseks on ala hooldatud, istutatud puud-põõsad, rajatud teed. Pargis on laululava, liivakastid, ronimispuud, pingid. Eriti meeleolukad olid pingid stiilis “kes see teab, kuis kõik see algas, peiu vaikib, neiu salgab”, mille kasutamist meile ka kena poola neiu ja mehine eesti noormees esitlesid.
Projekti rahade eest tehti pinnasetööd, teed, valgustid, mänguväljakud ja arhitektuurilised väikevormid.
Hariv jalutusrada evangeelsel kalmistul
Taotleja: Próskówi munitsipaalvalitsus
Aeg: 2012
Eelarve: 30 000PLN (ca 7 500EUR), Leaderi toetus 57% 17 000PLN (ca 4 250EUR)
Projekti eesmärgiks oli näidata kalmistule maetud inimeste olulisust Próskówi ajaloos. Nende hulgas on ka tänase küla asutajaid. Kalmistu oli mahajäetud, kuna evangeelne kirik ei tegutsenud enam. Munitsipaalvalitsus võttis kalmistu oma hoole alla ning taastas selle väärikuse. Projekti rahade eest taastati müürid ja väravad, tehti pinnasetöid, jalutusrajad, infotahvlid, pingid ja prügikastid. Selle projekti omaosalus kaeti vabatahtliku tööna.
Meie silmadele avanes armas ja hästihooldatud kalmistu oma huvitavate lugude ja legendidega ajaloost.
Sepikoda-muuseum Próskówis
Taotleja: Próskówi Kultuurikeskus
Aeg: 2009-2011
Eelarve: 19 000PLN (ca 4 750EUR), Leaderi toetus 63% 12 000PLN (3 000EUR)
Projekti eesmärgiks oli tuua elu muuseum-sepikotta ja luua võimalused, et sepp saaks seal päriselt töötada. Tänaseks on sepikoda avatud ekskursioonidele ning ka mõned tunnid päevas ja sepp valmistab seal sepistatud suveniire (hobuserauad, roosid jms.), mida nii mõnigi meie reisiseltskonnast kaasa ostis. Rafael sai võimaluse koos sepaga valmistada oma elu esimene nael. Päris naela moodi sai:). Toetust kasutati sepa töötasuks, valgustite ostmiseks, sepatööriistade ja -materjalide hankimiseks.
29.aprill 2014
Boguszyce`s külakeskus ja kaevandus
1. Hommikusöök kell seitse söödud, suundus 36 inimest Boguszyce külakeskusesse, kus ootasid meid kohalikud daamid koduperenaiste ühendusest ja külavanem. Poola külad erinevad Eesti küladest, pigem meenutavad nad meiemõistes väikest asulat või linnakest. Majad on põhiliselt kivist ja tihedalt üksteise kõrvale ehitatud. Kui külas elab 20% teisest rahvusest inimesi, siis sildid külas on kahes keeles. Selles piirkonnas siis poola ja saksa keelsed.
Seltsimaja mida külastasime oli 1960 aastatel kuulunud kohalikule talunikule, kus kasvatati ka muuhulgas postituvisid ja hiljem asuski majas postkontor. Alates 1999.aastast võeti kasutusele külakeskusena. Küla kogukond kasutab maja kooskäimiskohana ja enamasti juhib ja toimetab seal koduperenaiste ühendus. Maja kasutatakse tihedalt aastaringselt. Tundsime huvi, kuidas tasutakse seltsimaja kommunaalkulud ja rõõm oli kuulda, et seltsimaja on KOV eelarves sees ja selle raha kasutamist otsustab kohalik kogukond, seega kaasav planeerimine. Maja renoveerimiseks saadi toetust 250 000 zloti Leader programmist.
Ja loomulikult pakuti kooki ja kohvi koduperenaiste köögist!
2. Edasi sõitsime tehasesse „Folwark“ ja külastasime kaevandust kus kaevandatakse üht paekivi vormi, mida kasutatakse tsemendi tootmiseks. Kaevandus töötab alates 1976. aastast 5 hektarilisel maa-alal. Kaevanduses töötab 36 inimest ja kontoris 6 inimest. Töö käib kahes vahetuses kus kasutatakse ka lõhkaineid. Aastas toodetakse 2,5 tonni kivimit.
Edasi läks sõit Strzelecki kohtuma kohaliku omavalitsusega.
KOKKUVÕTE ARUTELUST "Kuidas kasutada 2007-‐2013 LEADER kogemusi veel paremate 2014‐2020 perioodiLEADER strateegiatekoostamiseksja rakendamiseks? Suurimad väljakutsedeelootavaks
perioodiks."
30. aprill 2014
http://www.tulowice.katowice.lasy.gov.pl/lasy-nadlesnictwa#.U2d-IFfinEM
Tulowice Metskonna Keskuse ja Metsandustehnikumi külastus
1945 aastal loodi Tulowice ja Niemodlini metskonnad
Nüüd, pärast reorganiseerimist 2004 aastal kuuluvad metskonna alla lääneosas Niemodlini metsad ning mitmed väiksemad metsade üksused asuvad hajali teistes Niemodlin ja Grodkow piirkondades.
Tulowice metskonna pindala moodustab kokku 17 358 hektarit.
Metsad asuvad jõe Nysy Klodzkiy valgalal, siin on arvukalt jõgesid, tiike, ojasid. Veelindudest elavad siin hüüp, hallhaigur, kühmnokk-luik, tuttpütt;
Ulukitest leidub hirve, metskitse, metssiga, rebast, mäkra, nugist; kaitse all on merikotkas, must toonekurg, sookurg, saarmas ja kobras.
Puuliikidest kõige rohkem kasvab siinses piirkonnas mändi ja selle liike, nende esinemine haarab 63,8% metsapinnast. Kuid majanduslikult tähtsad on veel tamm 19,9%, kask 6,1%, lepp 3,4%, saar 2,8% ning kuusk 2,3% pindalast.
Keskmine puistu vanus 69 aastat, tootlikkus 298 m3 ha-1 ning puidu väljatulek 7,10 m3 ha-1.
Keskmised puidu hinnad: tamm 1769 zlotti m3, lepp 746 zlotti m3, saar 1047 zlotti m3, mänd 683 zlotti m3.
Saega metsa ülestöötamise hind on 21, 8 zlotti töötund, masinatöötunni hind 25,5 zlotti m3.
Puidutöötlemisel keskmiselt 18,8 zlotti 1 tunni hind.
Metskond teeb tihedat koostööd kohapealse Metsandustehnikumiga, kus õpetatakse metsandusega seotud erialasid. Metskond võimaldab Metsanduskoolile praktikabaasi.
Jahindus-Tulowice metskond on jagatud 18 jahipiirkonnaks. Olulisemad jahiloomaliigid on hirv, metskits ja metssiga. Metsloomade jahtimiseks kehtivad kvoodid ja tuleb hankida jahiluba.
Jahilubade arv on kontrollitud. Näiteks: metssiga on lubatud lasta 1521 looma 2013/2014 a. hooajal, kuid lasti 1258 looma. Samal perioodil planeeriti hirve kvoodiks vaid 284 looma kuid lasti 266 looma.
2007-2015 projekt metsatulekahjude vähendamine pinnavee tõstmisega. Arendati ja ehitati veejuhtimiseks lüüside-kraavide süsteem.
Looduskaitseala Kokorycz - pindala 44,28 ha, eesmärgiga säilitada looduslikke kooslusi. Näiteks käpaliste või karulaugu kasvukohatüübid.
Looduskaitseala Zlote Bagna – 37,81 ha, kaitse all turbarabakooslused.
Loodusobjektide kaitse - vanade puude kaitse (piirkonnas 47 üksikobjekti kaitse all), kivid jne. Siin on võimalus ka matkamiseks – nii jalgsi kui ratastega.
Alates 1782 alustati dendropargi rajamist-toodi sisse välismaised puu ja põõsaliigid. Park Lipno. Seemnepuude säilitamine, õpperajad, sõjamuuseum, ürgmetsa kaitseala koos loodusõpperadadega.
Tulowice Metskonna tegevus sarnane Eestis RMK tegevusega.
Koostöö projektid on suunatud keskkonna ja metsa tundmaõppimiseks: toimuvad keskkonnahariduse töökojad, ühised metsaistutamised, matkaradade korrashoid, vabaõhu festivalide korraldamine, antakse välja piirkonna temaatilisi trükiseid, raamatuid, voldikuid.
Tulowice metskonnas asub mitmeid kauneid parke nagu Korfantów, Tułowice, Krasnaja Gora, Kopice ja Szydlowiec.
Loodukatastroofide ennetus ja vältimine – tegelevad sellega kohapeal igapäevaselt. Siin toimub ka tuletõrjeõppuste läbiviimine.
Külastasime metskonna administratiivhoone juures dendroparki.
Metsandustehnikum:
metsandus, jahindus ja sõjaväeline õpe. Sisse saab astuda peale 9. klassi lõpetamist. Praegu koolis 185 õpilast. Koolis on kohustuslik vormiriietus, nii õpetajatel kui õpilastel. Sõjanduse õpe on populaarne, sest Poolas puudub ajateenistus, õpitakse sõjakoolides kutselisteks palgasõduriteks.
Koostasid: Ylle Rajasaar, Elina Akk, Merike Palts, Rita ja Rein Arro.
Tułowice kultuurikeskuse külastus, lihavõtte-teemalistes töötubades osalemine
Kultuurikeskuse ette oli paigutatud suur lihavõttemuna dekoratsioon ja sees ootasid meid juba rahvariietes lihavõtte-teemalise töötoa korraldajad. Kõigepealt tutvustati meile slaidiprogrammi abil kohalikke munadepühade traditsioone – need on tugevalt seotud religiooniga. Veidi täpsemalt siis allpool:
Esmaspäevast kolmapäevani koristatakse korralikult kogu majapidamine ja kolmapäeval põletatakse kogu praht, mis sümboliseerib muredest lahtisaamist. Igal aastal tehakse värsketest lilledest kimp, mis pannakse kuivama ja järgmisel aastal põletatakse. Selle tuhaga tehakse kolmapäeval inimeste laupadele ristid. Samuti valmistatakse suur riidest nukk, mis sümboliseerib talve - munadepüha ajal peab sellest nukust lahti saama. Selleks võib nuku visata jõkke või põletada. Kuna sel aastal on ilus kevad, siis peeti traditsioonidest nõnda ka kinni. Kui nukust on lahti saadud, tullakse tagasi külla ja kaunistatakse mänd, mis sümboliseerib kevadet ja valmistatakse pajuokstest kimbud, mida nimetatakse palmaks. Neljapäeval valmistatakse veel üks nukk, mis sümboliseerib Juudast. Nuku taskusse pannakse 30 münti ja seejärel toimub nuku poomine. Kirikusse kutsutakse neljapäeval puust kelladega kolistades, kus preester peseb 12 mehe jalgu. Samuti viiakse põllu igasse nurka pajuoksad, et tuleks hea saak. Reedel pannakse kirikusse Jeesuse haua juurde valvurid.
Kuna nüüd on paast lõppenud, siis maetakse vanad varud maha ja laupäeval viib iga pere kirikusse korvitäie sööki, et saada söögile õnnistus. Korv peab kindlasti sisaldama lambaliha, soola, vorstikesi, leiba, mädarõigast ja kooki. Pühapäeva hommikul on suur munadepüha hommikusöök ja jänes toob kingitusi, koksitakse mune. Esmaspäeva nimetatakse veriseks esmaspäevaks - siis teevad poisid tüdrukutele veesõda ja kes neist kõige märjem, see ka kõige popim. Mehed teevad põldude vahel hobustega rongkäiku, kandes riste - et tagada rikkalik saak. Teisipäev on meeste kuuma veega kastmise päev.
Siiski on kõige tähtsam pühade puhul munade värvimine, millest saime meiegi osa. Kõige vanemad värvitud munad Opole regioonist pärinevad 10. sajandist. Munade värvimiseks on vaja oksaraagu, mille otsa on lükatud nööpnõel, valget muna, kuuma mesilasvaha ja toiduvärve. Kõigepealt tehakse kuuma vahaga muna otstesse mustrid, peale seda asetatakse muna kollase värvi sisse, siis uued mustrid ja punane värv, uuesti vahaga joonised ja lõpuks vabal valikul, kas sinine või roheline värv. Lõpuks volditakse kokku riidelapp ja soojendatakse tulisel pliidil. Sellega pühitakse muna üle ja vaha triibud teevad muna kaunilt läikivaks.
Töötoad ise on mõeldud lastele ja noorukitele, et tutvustada neile vanu munadepüha traditsioone ja saanud toetuse LEADER programmist. Korraldajate sõnul olid need töötoad noorte seas väga populaarsed. (Rutt Leemet, Hülle Saarts,Mari-Liis Dolenko)
Kohtumine farmer Ditmar Gawlista’ga 30. Aprill 2014
(saanud LEADER toetus saeveski arendamiseks)
Traditsiooniline pereäri, mis on alguse saanud juba 20 sajandil ning meesliini pidi isalt pojale edasi antud. Ettevõttes on tööl põhitöökohaga 8 töötajat, suuremate tellimuste puhul kuni 13 töötajat.
Tellimuse alusel tehakse kõike, mida puidust teha on võimalik, mööblidetailid, treppideni ja mööblikomplektid, uksed aknad, sh liimpuit oma toodete tarbeks jne.
Kohalikust LEADER tegevusgrupist taotlenud toetust 10 korda, 9 korda lükati projekt tagasi, viimasel korral sai projekt heakskiidu. Projekti sisu: töökodade vahelise ala sillutise ja drenaaži paigaldamine.
Maksumus ca 2000 EURi
