Rahvusvahelise koostööprojekti 5*Nature turismiettevõtjate õppereis Soome Põhja-Satakunta piirkonda 25.02-01.03.2019.
Õppereisil osalesid Eliko Kõiv (Ellamaa Loodusselts), Meelis Kolk (Kernu mõis), Heiki Hõimoja (Kloogaranna Selts), Urmas Veersalu (Viiskanda OÜ), Enda Pärisma (Pakri Saarte Arenduse SA), Kerli Lambing (Lääne-Harju Koostöökogu).
Õppereisi põhieesmärk oli tutvuda Soome loodus- ja aktiivturismiga talvel – saani- ja mootorsaanisõidud, jääl kalastamine, saun ja talisuplemine, sisesuusatunnel, looduskeskused ja geopark. Samas näidati häid näiteid toidu- ja kultuuriturimist ning kohaliku toorme väärindamisest,
Sõit Soome 25.02.2019
Teisipäev 26.02
Külastasime ettevõtet Konto Oy, mis tegeleb ökoloogiliste akustiliste paneelide ja teiste interjööri disainelementide valmistamisega (sh näiteks akustilise kanga tootmisega). Paneelid valmivad turbast, mis kogutakse ja puhastatakse suurematest tükkidest ja kividest. Turbale lisatakse vastavalt vajadusele teiste materjalide kiudu (nt puitu, tselluloosi jt aga ka polüestrit) ja tootmisprotsessi jääke ning pressitakse mattideks. Valminud matte saab värvida, lõigata ja kujundada vastavalt vajadusele. Vett tootmises ei kasutata.
Tutvustati Soome kaasaegse kooli mudelit Karvia koolis, kus õpib kokku 200 õpilast ja töötab umbes 30 õpetajat. Esimesed hinded saadakse koolis 5. klassi lõpus. Tasemetöid ja eksameid ei ole. Õpetaja amet on väärtustatud ja neile on usaldatud õppetöökorraldus - sisuliselt on vabad käed kuidas, millal ja mida õpetada. Kasutusel on aktiivõppemeetodid - learning by doing. Ettevõtlusõpe algab alates 1. klassist. Erivajadustega õpilastel on oma tugiisikud. Õpiraskuste korral tegeletakse õpilastega väga palju individuaalselt.
Külastasime kohaliku jahiseltsi poolt kokku saamisteks ehitatud maamaja, mis mahutab 30 inimest ja mida saavad rentida ka teised huvilised. Ruumid on sisustatud rohkete jahitrofeede ja teiste jahindusest inspireeritud detailidega. Õuealal asuvas lõkkekohaga puhkemajakeses valmistati meile maitsev lõunasöök.
Torro mootorispordi keskuses jäid kehvade lumeolude tõttu ära planeeritud kelgutamine ja saanisõit. Alternatiivseks lahenduseks pakuti meile sõitu lumesaani taha rakendatud diivanil! Adrenaliinirohke ja mõneti isegi veidi ohtlik sõit pakkus kõneainet ka päeva teise poolde. Torro mootorispordi keskuse rajamist on toetatud nii Euroopa Liidu vahenditest kui ka kohalike mittetulundusühingute poolt. Rajamisel on tehtud kokku 8500 tundi vabatahtlikku tööd.
Peale ekstreemset diivanil sõitmist saime võimaluse külastada Karvia kogukonnakeskust, mis on ümber ehitatud vanast koolimajast. Ehitustööd olid mitmetes ruumides veel pooleli, kuid keskuse valmis ruume saavad kasutada igapäevaselt sisuliselt kõik huvilised. Keskuses on tööl professionaalsed juhendajad, toimuvad käsitöö, kokanduse, pillimängu jm huviringid. Meie saime oma liikumisoskused proovile panna iWall fitness liikumismängudega.
Õhtusööki nautisime Torro mootorispordi keskuses. Imeline metsaseenesalat ja karamellkaste külmutatud marjadega on ilmselt edaspidigi nii mitmegi reisikaaslase menüüs.
Traditsioonilise soome sauna ja jääaugus ujumise elamust pakuti meile Loma Raiso ”Korsusauna”. Enne sauna minekut jagasid soomlased instruktsioone kuidas saunas käia. Eestlased harrastavad ka jääaugus suplemist, kuid tihti tehakse seda ilma igasuguse juhendamiseta.
Kolmapäev 27.02
Kolmapäev algas Karvia puukiriku külastamisega. 20. detsembril 1780 said piirkonna elanikud loa ainult kantsli ehitamiseks, kuid nad otsustasid ehitada siiski kiriku. Otsus oli tolle aja kohta väga julge, sel ajal oli Karvias vaid 50 majapidamist. Kirik otsustati ehitada keset küla. Karvia kiriku ehitamine algas 1789. aastal, lõpetati 1798 aastal ja avati 1799. aastal. Kiriku ehitas Salomon Köhlström-Köykkä Jalasjärvest. Kirik laiendati 1837. aastal, siis tehti juurde nö tiivad, et saadi ristkirik. Altarimaali maalisid Carl Gabriel Diederichs Tamperest, dekoratiivne sisekujundus tehti samal ajal. Kiriku mahukad renoveerimistööd lõppesid 2018 aastal, tööd maksid kokku ca 400 000 eurot. Ehitamisel rakendati väga suures mahus vabatahtlikku tööd.
Tutvusime ”Moon Karviasta” poe kohaliku käsitöö valikuga. Palju käsitööd valmistatakse poes kohapeal - see on sotsiaalseks töökohaks mitmetele kauaaegsetele töötutele. Lisaks oli väljas nii kohalike ettevõtete tootevalik kui ka õpilasfirmade töid. Esindatud oli ka Willi Karvia (metsik Karvia) - bränd, läbi mille soovitakse Karviale kuulsust tuua. Edukalt oli tehtud kohaturundust üsna kitsale piirkonnale.
Kantti küla endist koolimaja kohandatakse ümber turistide vastuvõtmiseks. Toad on planeeritud lihtsad, majutuma oodatakse erinevaid noortelaagreid, teatrilaagreid aga ka matkajaid jt. Koolimaja kõrvale suure välilava ehitamiseks rakendati ca 10 000 tundi vabatahtlikku tööd. Projektitoetust ja muid vahendeid (nt annetusi) on kasutatud vaid spetsiifiliste erioskust nõudvate tööde jaoks (elekter, metallkonstruktsioonid jms). Teater avatakse käesoleva aasta kevadel.
Päeva teise pooles toimus turismi seminar, mille ettekanded käsitlesid Hämeenkanga Geopargi loomist ja külastajate sihtkohaks kujunemist, Lauhanvuori-Hämeenkangas Geopargi piirkonna geoloogiliste eripärade tutvustamist, metsas liikumise positiivset mõju tervisele ehk metsateraapiat. Kõik õppereisil osalevad projektipartnerid tegid ettekanded oma piirkondade parimate praktikate tutvustamiseks. Tõdesime, et ettekannetes kasutatud promovideod on erinevatel piirkondadel üsna ühesugused. Eristusid vaid need, kus on kasutatud inimesi ja veel parem - dialoogi.
Kuna suurema osa päevast veetsimse siseruumides, siis võtsime matkamiseks ette ööbiskohale kõige lähema matkaraja, kus oli infostendidel juhendeid lõõgastumiseks, hetkes olemiseks ja selle tunnetamiseks (andsime sellele nimetuseks metsajooga).
Neljapäev 28.02
Külastasime Seitseminen rahvuspargi keskust, mis oli üsna samat tüüpi kui Eestis RMK külastuskeskus ehk loodud oli õppematerjale programmide läbiviimiseks, väljapanekutes oli palju looduslikku materjali (puud, sammal, topised jne), eraldi ruumid tundide, laagrite õppetöö jaoks ja suur auditoorium filmide (seminaride) läbiviimiseks. Tegime ca 3 kilomeetri pikkuse ühise matka, mis lõppes bussiparkla juures lumepallide veeretamise võistlusega ja osade jaoks isegi lumesõjaga.
Külastasime Luomajärven hevoskievari ehk talukompleksi, kus tegutseb pereettevõte. Peremees on professionaalne kokk ja tegeleb toitlustamisega. Perenaine tegeleb turunduse ja müügiga, kuid tema kirg on ka ratsutamine. Pakuvad head toitu, ratsateenuseid, kuid põhiline toode on nö minipakett, mis sisaldab lisaks ühe öö majutusele ka toitlustust, massaaži, sauna või muid lõõgastavaid tegevusi. Talukompleksi kasutatakse ka näiteks pulmade ja seminaride pidamiseks. Igapäevaselt nad avatud ei ole, teevad eripakkumisi isadepäevaks, naistepäevaks jt tähtpäevadeks - siis on uksed kõigile avatud. Peamiseks turunduskanaliks peavad Facebook’i. Pakutud lõunasöök oli üks õppereisi parimaid!
Edasi viis meie teekond Ikaalinen’i akordioni muuseumi. Ikaalinen on Soome akordionimuusika pealinn. Akordion on Soomes väga populaarne pill (oma ehituselt puhkpill). Muuseumi direktor näitas ja mängis erinevaid akordione. Ainult kuulamisega me siiski ei leppinud, ühiselt sai tantsitud nii jenkat kui ka polkat (sh Soome versiooni). Muuseumi rajamist toetati LEADER meetmest.
Külastasime Jämi suusakeskust, saime teha räätsadega minimatka ja ronimise torni, kust avanes imeline vaade ümbruskonna metsadele. Suusasisetunnel oli sel päeval kahjuks suletud ja see jäigi meil vaatamata.
Imelises metsamajas pakuti peamiselt kohalikul toorainel põhinevat maitsvat õhtusööki.
Tagasisõit Eestisse 01.03.2019.
Koostööprojekti edasised tegevused
Eesti siseriikliku tegevusena planeerime koguda teavet geoparkide kohta, sh selgitada välja mis on saanud Loode-Eesti geopargi ideest.
Järgmine koostööprojekti õppevisiit toimub Eestisse 25.06-29.06.2019.
Koostööprojekti tegevusi kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi LEADER meetmest.
