"Tunne Läänemaa looduspärandit“
Loode-Eesti on rikas oma ajaloo ja looduse poolest, mis on osaks piirkonna identiteedist ning mis mängib olulist rolli siinsete toodete ja teenuste loos. Selleks, et piirkonna lugu saaks parimal võimalikul moel välja toodud on Tallinna Ülikoolil valmimas Loode-Eesti geopargi arengukava. Loode-Eesti geopargi eesmärk on hoogustada piirkonna turismi, sealjuures väärtustades piirkonna geoloogilisi loodusmälestisi. Keskkonnateadlikkuse tõstmisel ning geoloogia populariseerimisel leitakse võimalused säilitada geoloogilist pärandit ja luua lisandväärtust piirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele, meelitamaks piirkonda avastama huvilisi nii lähemalt kui kaugemalt.
Kavandatav geopark hõlmab alasid nii Harjumaalt kui ka Läänemaalt. Selleks, et piirkonna väärtuseid paremini tundma õppida toimus 25. aprillil ekskursioon „Tunne Läänemaa looduspärandit“, mis kulges Keilast kuni mandri-Eesti loodepoolseima tipuni Põõsaspea neemel ja Noarootsist Ellamaa elektrijaamani.
Projektijuht Kadi Trepp: "Õppekäigu teekond viis meid Vilivalla kalmistule, mis oma eriilmeliste paekivist ristidega on üks esinduslikemaid kalmistud Eestis.
Mandri-Eesti loodepoolsemas tipus – Põõsaspea neemel otsisime ja leidsime erinevaid kivistisi. Salajõel uudistasime bretšarahne ja omapärast ning saladuslikku Salajõge. Miljonite aastate vanust raamatut, mis aitasid tõlgendada geoloog Helle Perens ja Lossikivi OÜ tegevjuht Aivar Allikmaa.
Põnevaid lugusid rannarootslaste ajaloost jutustas Rannarootsi muuseumi juhataja Ülo Kalm. Marko Valkeri juhatamisel saime aimu, mis tegemisi tehakse Silma õpikojas.
Päeva lõpp Ellamaa elektrijaama hoones asuvas MOMUs pani särama nii mõnegi väljasõidul osalenu silma.
Loode-Eesti läänepoolsem osa on väga mitmekesine. Suurem osa nii looduslikke kui ka kultuuriliselt tähtsaid objekte kahjuks ühte päeva ei mahu.
Põõsaspea neem
Salajõe karstialal
Silma õpikojas
Allika rändrahn
Mootorispordi muuseumis Turbas
